Kaitseklapp on seadmete, paigaldiste ja torustike ohutuskaitseseade, mis hoiab ära keskkonna rõhu seadmetes, paigaldistes ja torustikes ettenähtud väärtuse ületamise. Kui töörõhk seadmetes, seadmetes ja torus ületab määratud väärtuse, avaneb kaitseklapp automaatselt ja vabastab liigse keskkonna; kui rõhk normaliseerub, sulgub kaitseklapp ise ja takistab keskkonna välisvoolu jätkamist.
Kuna kaitseklapp on automaatventiil, on üldiste ventiilide struktuuris ja tööparameetrites palju erinevusi. Mõned eriterminid lähevad kergesti segi. Selleks, et lugejad kaitseklapist paremini aru saaksid, saame õigesti valida järgmised põhimõisted.
1. kaitseklapi terminoloogia
1) kaitseklapp: teatud tüüpi automaatventiil, see ei kasuta välist jõudu, vaid kasutab keskkonna enda jõudu, et väljastada nimikogus vedelikku, et vältida süsteemi rõhu ületamist etteantud ohutusväärtusest. Kui rõhk normaliseerub, suletakse klapp uuesti ja see takistab keskkonna jätkuvat väljavoolu.
2) otsekoormusega kaitseklapp: kaitseklapp, mis kasutab mehaanilisi koormusi, nagu raske haamer, hoob pluss haamer või vedru, et ületada klapiketta all oleva dielektriku survest tekkiv jõud.
3) toiteabiseadmega kaitseklapp: kaitseklapp on avatav toiteabiseadme all normaalse avanemisrõhu korral. Isegi kui abiseade ebaõnnestub, peaks klapp vastama standardnõuetele.
4) lisakoormusega kaitseklapp: see kaitseklapp säilitab alati täiendava tihendusjõu, kuni selle sisendrõhk jõuab avanemisrõhuni. Lisajõudu (lisakoormust) saab varustada välisenergiaga ja see tuleb usaldusväärselt vabastada, kui kaitseklapp jõuab avanemisrõhuni. Suurus tuleks seada nii, et eeldusel, et lisajõudu ei vabastata, jõuaks kaitseklapp ikkagi niminihkeni eeldusel, et sisendrõhk ei ületa riiklike eeskirjadega ettenähtud avanemisrõhu protsenti.
5) juhtventiil: kaitseklapp, mida juhib või juhib juhtventiil. Pilootventiil ise peaks olema otsekoormusega kaitseklapp, mis vastab standardnõuetele.
6) avatud rõhk (seaderõhk): klapi ketta sisselaskerõhk, kui see hakkab töötingimustes tõusma. Selle rõhu all hakkab sellel olema mõõdetav avanemiskõrgus ja keskkonda saab visuaalse või kuuldava taju abil pidevalt tühjendada.
7) väljalaskerõhk: klapp saavutab sisselaskerõhu, kui kõrgus on ette nähtud. Tühjendusrõhu ülempiiri suhtes kohaldatakse asjakohaseid riiklikke standardeid või spetsifikatsioone.
8) ülerõhk: tühjendusrõhu ja avamisrõhu erinevust väljendatakse tavaliselt avanemisrõhu protsendina.
9) vasturõhk: pärast tühjendamist puutub ketas uuesti kokku klapipesaga, see tähendab sisselaskerõhk, kui kõrgus muutub nulliks.
10) avanemis- ja sulgemisrõhu erinevus: avanemisrõhu ja tagasivoolu rõhu erinevust väljendatakse tavaliselt avanemisrõhu protsendina. Ainult siis, kui avanemisrõhk on väga madal, näitab see MPa.
11) vasturõhk: rõhk kaitseklapi väljalaskeava juures.
12) nominaalne tühjendusrõhk: standard määrab tühjendusrõhu ülemise piiri.
13) tihendi katserõhk: tihenduskatse sisselaskerõhk ja tihenduspinna lekkekiirus läbi suletud osade selle rõhu all.
14) avanemiskõrgus: ketta tegelik tõus suletud asendist.
15) vooluala: minimaalne ristlõige ventiili sisselaskeava ja sulguri osa tihenduspinna vahel, mida kasutatakse teoreetilise nihke arvutamiseks ilma takistuseta.
16) kanali läbimõõt: kanali pindalale vastav läbimõõt.
17) kardinaala: silindriline või kooniline kanaliala, mis tekib ketta tihenduspindade vahele, kui ketas on tõstetud klapipesa kohale.
18) väljalaskeala: vedelikukanali minimaalne sektsiooni pindala klapi tühjendamisel on võrdne täielikult avaneva kaitseklapiga, väljalaskeala on võrdne voolukanali pindalaga; mikrostardi tüüpi kaitseklapi puhul on tühjendusala võrdne kardina alaga.
19) teoreetiline nihe: ideaalse otsiku arvutuslik nihe, mis on võrdne toru ja kaitseklapi pindalaga.
20) tühjenduskoefitsient: tegeliku tühjenemise ja teoreetilise nihke suhe.
21) nimivoolukoefitsient: tühjendusteguri ja vähendusteguri (0,9) korrutis.
22) nimilahendus: osa, mida on lubatud kasutada kaitseklapina tegeliku tühjendusvõimsusega.
23) ekvivalentarvutuslik nihe: viitab kaitseklapi arvutuslikule nihkele, kui rõhu, temperatuuri, keskkonna olemuse ja kehtivad nimitühjenduse tingimused on samad.
24) sageduse hüppamine: kaitseklapi ketas liigub kiiresti ja normaalselt edasi-tagasi ning klapp puutub liikudes kokku klapipesaga.
25) laperdus: kaitseklapi ketas liigub edasi-tagasi kiiresti ja ebatavaliselt ning ketas ei puuduta liikumise ajal klapipesa.
